Käisin hiljuti kohvikus, mille nurgalauas istus Eesti vabariigi minister koos perekonna või sugulastega ja sõi rahus õhtust. Vaikses atmosfääris vahetati paar sõna, nauditi toitu, rõkkas vaikus ja seltskonna noorimale, võib-olla nelja-aastasele liikmele oli ette seatud telefon videoga. Rahu majas.
Selline õhtusöök, mida pidas too minister, pole Eestis kuidagi eripärane. Avalikult ja omavahelistes seltskondades on telefonist saanud sage abimees laste “vaigistajana”, imeline riistapuu, mis aitab väiksematel keskenduda ja vanematel korraks omavahel olla. Aga ilmselt on iga lapsevanema peas väike muremõte: kas see on talle ikka kasulik? Kas oleks võimalik kuidagi ta panna telefoni süvenema nii, et sealt talle ka midagi kasulikku tuleks?
Äsja välja tulnud uus Eesti rakendus Labl võiks selleks tööks olla kindlasti hea kandidaat. Samas on tähtis kohe öelda, et Labl pole mingi “lapsevaigistaja”, vaid õppevahend isegi siis, kui laps pole kunagi varem nutitelefoni näinud.
Väga suur võit
Eesti programmeerija Margus Hollandi tehtud lihtne mobiilirakendus aitab lastel eesti keeles õppida kirjutama tähti, sõnu ja lauseid. See on moodne kirjutamine ehk mitte pliiatsiga paberile jooniste tegemine, vaid õige tähtede leidmine.
Kõlab uskumatuna, aga Labl tuleb sisuliselt tühjale kohale, sest 2017. aastal polegi 5–8 aastastele eesti keeles ühtegi sellist äppi. Meil on sihtasutused ja tehnoloogiakeskused, kes tegelevad haridusse IT toomisega, meil on tahvelarvutitele mõeldud pildiraamatud ja juturaamatud, aga head koolieelset täheõppimist polegi. Seda märkas ka äpi autor, kes ei jäänud aga käed rüpes istuma. “Otsustasin siis hoopis ise käed külge panna ja midagi valmis treida,” kirjutab autor äpi saatesõnas. Nii on Labli olemasolu üleüldse väga suur võit Eesti lapsevanemate jaoks.
Äpis on kolm taset või meetodit, millega õppida: tähed, sõnad ja laused. Mehhaanika on igal pool sarnane: ekraanile ilmub tühjade ruutudega pind, äpp ütleb heliliselt ette tähe, sõna või lause, ning ekraani alaserva tekib valik tähti. Sealt tuleb siis valida õiged tähed ja lohistada tühjadesse ruutudesse.
Natuke saab reguleerida tasemete raskust (ühest kolmeni), mis muudab laused ja sõnad pikemaks ning tähevaliku väiksemaks või just laiemaks. Valikusse ette antud tähed on värvidega rühmitatud täis-, kaas- ja sulghäälikuteks. Kui liiga kauaks mõtlema jääda, aitab äpp vihjega edasi.
Labl on professionaalselt kujundatud, see tähendab, et siin ei ole midagi segavat. Katseisikuks olnud viieaastane sai äpi toimimisest kohe aru ja asus tähti katsetama. Aus ja otsekohene on ka ärimudel – äpp maksab kolm eurot – seega ei ole karta mingeid segavaid reklaame.
Hea on ka see, et äpi värskeimas versioonis kuuleb tähtede õppimisel nende hääldamist just nii nagu lastepedagoogid ja lugemisõpetajad soovitavad – “mmm”, “rrr” ja “p”, mitte “em”, “er” või “pe”.
Seega on kokkuvõttes Labl suurepärane näide Eesti oma asjast. Meie keel on väike, keegi teine ei pea hoolima selle eest, et meie moodsates tehnikavahendites emakeel oleks. Ja kui muud üle ei jää, teeb lapsevanem ise asja ära.
P.S. Korduv küsimus on, kas Androidi versioon ka tuleb? Labli looja Margus Holland ütleb, et praegu pole plaanis, aga “kui keegi Androidi arendaja tahab kaasa lüüa ja teha, siis ma hea meelega oleksin nõus”. Seega, vabatahtlikud Java-oskustega lapsevanemad, mobiliseeruge.
Muudetud 20.01.2017: artikli algupärane versioon kirjutas äpis olnud tähtede hääldamisest vanal moel. Uuendatud versioonis on see asendatud häälikutega (“k”, “mm”, “ll”).
