Euroopas küpseb seadus, mis lubab reklaamide blokeerijad veebilehe vaatamisest ilma jätta

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.
47rs170110b036.jpg

Euroopa Komisjon (EK)valmistab ette seadusandlust, mis piiraks oluliselt seda, kuidas veebilehed võivad inimesi jälgida. Plaani teine külg annaks aga veebilehtedele õigus mitte teenindada neid internetikasutajaid, kes blokeerivad reklaame.

EKasepresidendi Andrus Ansipi kabinetiülema Juhan Lepassaare sõnul annab määrusveebilehtedele õiguse infole selle kohta, kas kasutajal on reklaamiblokeerija peal või mitte. Kui niion, siis võib veebileht informeerida kasutajat, et ta peab sisu täies ulatuses vaatamiseks reklaamiblokeerija välja lülitama. Otseselt reklaamiblokeerijate kasutamist määrus aga ei keela.

Financial Timesmärgib, et juba praegu takistavad mitmed uudisväljaanded ligipääsu inimestele, kes kasutavad lahendusi, mis lubavad reklaame blokeerida. Siiani on tegutsetud aga “hallis alas”, kuna selline tegevus ei ole otseselt lubatud ega ka keelatud. Leht märgib, et nüüd võib kasutajaid reklaamide blokeerimise eest seaduslikult lehelt eemale hoida.

Määrus ei täpsusta otseselt seda, mida veebilehed tohivad või ei tohi teha inimestega, kes reklaame blokeerivad. Seega on see veebilehtede endi käes, kas nad piiravad ligipääsu kõikidele artiklitele või näitavad neist teatud osa.

Suurem osakaal jälitajatel

Kavandatav seadusandlus käsitleb ka seda, kuidas võib inimeste veebikasutamise kohta erinevate tehniliste vahenditega andmeid koguda, mille abil saavad Google või Facebook näidata suunatud reklaame. Seadusandluse kohaselt tuleks selleks kasutajalt luba küsida, aidates seega tagada kasutajate privaatsust ning kaitstust. Eelkõige peetakse nende vahendite all silmas küpsiseid (ingl cookies), mis jätavad inimese arvutisse jälje mõne veebilehe külastamise kohta.

Lepassaare sõnul on küpsiste üle kasutajal tulevikus täielik kontroll.”Seega, kui kasutajal on tugev “küpsiste kontroll” peal, siis ta hakkab tulevikus saama “üldist” reklaami, mis ei ole tema käitumismustri põhjal tehtud,” ütles ta.

“Keegi ei keelusta reklaami, see on oluline sissetulekuallikas veebilehtedele, mis oma sisu tasuta pakuvad. Ka siin kehtib, et tasuta lõunaid pole olemas,” lisas ta.

Professor: seadusemuudatus ei aita privaatsust tagada

Tartu ülikooli meediauuringute professori Andra Siibaki sõnul ei aitaks planeeritav seadusmuudatus kuidagi kaasa internetikasutajate isikuandmete kaitsmisele internetis ja seega ka nende võimalusele enda privaatsust veebikontekstis säilitada.

Siibak viitab Eestis 2014. aastal läbi viidud uuringule, milles leiti, et uuringus osalejad on enim häiritud sellest, kui eraettevõtted saavad ilma loata nende kohta andmeid koguda või ligipääsu internetis kogutud andmetele.

“Nende eelmainitud uuringutulemuste valguses ma arvan, et planeeritav seadusemuudatus ei aitaks kuidagi kaasa internetikasutajate isikuandmete kaitstusele internetis ja seega ka nende võimalusele enda privaatsust veebikontekstis säilitada,” ütles Siibak. “Olgugi et üksikisiku enda vastutuse kõrval (84%) hoolitseda enda isikuandmete kaitstuse eest internetis, näevad [uuringus] osalejad just Euroopa Liitu (55% uuringus osalejatest leidis just nii), ei aita planeeritav seadusemuudatus selle rolli täitmisele küll kuidagi kaasa.”

Uus seadusandlus peaks jõustuma 2018. aasta kevadel.

Foto: Yves Herman/Reuters/Scanpix

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.